Palestiina

Palestiina piirkonnas viibime 17.-21.oktoobrini
Laupäev, 17.okt. – rattaretk Jericho piirkonnas, Aqbet Jaber’i põgenikelaagri külastamine, FTW osalejate poolt püstitatud mänguväljaku külastamine.
Pühapäev, 18.okt. – rattaretk Heebroni vanalinnas, Al-Haram Al-Ibrahimi külastamine, kohtumine Hebroni omavalitsusega.
Esmaspäev, 19.okt. – Jeruusalem, Al-Rami piirkond, kohtumine KOV-ga, rattasõit AL-Mukatas ning Yasser Arafat’i haua külastamine.
Teisipäev, 20.okt. – rattaretk Bel’een-Ramallah.

Taustaks Palestiina piirkonnast

Palestiina piirkonnal on sündmustetihe ajalugu ja sellel omakorda mitmeid erinevaid tõlgendusi. Siinne kirjatükk on refereering refereeringutest – Lähis-Ida Lonely Planetist, Wikipediast ja ETV24 uudistest – ega pretendeeri seega kuidagi absoluutsele tõele. Ka on meil siit raske hinnata erinevate allikate objektiivsust. Loodetavasti aga annab alljärgnev siiski mõningase ülevaate asjaoludest, mis mõjutavad seda, mida Jordani jõe läänekaldal rännates tõenäoliselt näha ja tunda saame.

Kirjatükk on ka pidevalt “under construction” – uue olulise teadmise saabudes jagame seda lahkelt teiega!

Põhifaktid:

Tänapäevase Palestiina Omavalitsuse alad koosnevad kahest piirkonnast: Jordani jõe läänekaldast ja Gaza sektorist. Tegu on Iisraeli riigi valduses olevate aladega; Palestiinat iseloomustavaid numbreid on tihti oluline vaadata võrdluses ülejäänud riigiga.

ÜRO ja suur osa rahvusvahelist üldsust nimetab Palestiinat “Okupeeritud Palestiina aladeks”, Palestiinat kui riiki on väidetavalt tunnustanud üle 100 riigi.

Kogu riigi pindala: u 22 000 km2

Okupeeritud alade pindala: u 6000 km2 (et alade piirid ei ole päris selged, ei ole seda ka pindala suurus)

Kogu riigi rahvaarv: 7,2 miljonit

Palestiina alade rahvaarv: 3,9 miljonit

Hilisajalugu:

Mõista kogu selle alaga seonduvat on keeruline ning palju aega ja süvenemist nõudev ettevõtmine. Kindlasti tuleb selleks saada ülevaade ka kaugemast ajaloost, hetkel piirdume siiski vaid hilisema looga, andmaks taustainfot noil päevil aset leidvale.

Nii juudid kui palestiinlased (ehk filistiinid) on kõnealuseid alasid ammustel aegadel asustanud. Meie ajaarvamise alguse poole aeti aga juudid Jeruusalemmast välja. 19. sajandi lõpu poole hakkasid kõlama hääled, mis ennustasid juutide laialdast tagakiusamist ning vajadust juutide oma riigi järele. Palestiina alad läksid Esimese Maailmasõja tulemusena neli sajandit väldanud Ottomani Impeeriumi valdusest Briti mandaadi alla, samaaegselt algas juutide sisseränne praeguse Iisraeli aladele. Neil aladel elanud araablased ei tervitanud sisserändajaid just heasoovlikult, pidades juutide tagakiusamist pigem Euroopa kui nende probleemiks.

1947 tegi ÜRO ettepaneku araabia- ja juudiriigi lahutamiseks. Selles ettepanekus määratleti Araabiariigina Gaza maakitsus, pea kogu see ala, mida teame Läänekaldana ja ka muud alad. Järgmisel aastal kuulutas Iisrael end iseseisvaks riigiks, ümbritsevad araabiariigid vastasid sellele sõjaga, mille võitis Iisrael. Praegune Läänekallas oli sõja tulemusena Jordaania riigi osa, Gaza maakitsus aga Egiptuse valduses.

1967, Kuuepäevase Sõja tulemusena okupeeris Iisrael mõlemad nimetatud territooriumid, pakkudes seejärel Golani kõrgustikku Süüriale, Siinaid Egiptusele ja Läänekallast Jordaaniale, vahetuseks rahu vastu; araablased keeldusid aga Iisraeli tunnustamast ning sellega rahu tegemast.

1979 sai Siinai poolsaar tagastatud Egiptusele, Gaza sektor jäi siiski Iisraeli valdusesse.

1990. aastate algusepoole jõudsid Palestiina Vabastusorganisatsioon (Palestine Liberation Organization ehk PLO) kokkuleppele Palestiina Omavalitsuse loomises. Tegu oli esialgu viieks aastaks loodud ajutise omavalitsusega, mille tööle oleks pidanud järgnema lõplikud läbirääkimised Palestiina staatuse üle. Läbirääkimisteks on küll katseid tehtud, kuid lõplike tulemusteta.

Tänapäeval valitseb Gaza sektorit terroristlikus tegevused süüdistatav Hamas, Läänekallast koostöömeelne Fatah. Seeläbi on paraku lõhe ka kahe Palestiina osa vahel – neist ühe esindajaid kutsutakse rahuläbirääkimistele, teise valitsejaid ignoreeritakse (mõne, loodetavasti tulemusrikka erandiga); nii ei aktsepteeri Hamas ka rahuläbirääkimiste, mille põhiküsimusteks on Jeruusalemma jagamine, Palestiina riigipiirid ja põgenikud, Läänekaldal asuvad juudiasundused, veevarud ja julgeolek, tulemusi.

De facto on Palestiina praegu kaks erinevat üksust.

Sõda ja sotsiaalia:

Kui Läänekaldal on Iisraeli väed sees, siis Gaza sektorit nad piiravad. Alates 18. jaanuarist 2008 on olnud suletud Gaza piiriületuspunktid, põhjuseks sealt pärinevad raketirünnakud Iisraelile. Piiramine on niigi kehvades ja ülerahvastatud oludes Gaza sektori viinud humanitaarkatastroofi lähedale: vahepeal lõpetatud kütusetarnimine Gazasse ja seepärast lõppenud elektritootmine takistas tõsiselt kohaliku haigla tööd; Gaza on ka väga sõltuv humanitaarabist.

Kestev vägivald on sealseid inimesi räsinud ja väsitanud, kohalikud soovivad üle kõige vaid rahu. Just seepärast on ka selleaastase Follow the Women rattaretke motoks “Time for Peace” (aeg rahu jaoks).

Leave a Reply