Kriitikud valisid aasta parimaks Iisraeli filmi “Valss Bashiriga”

Link Postimehest, et USA National Society of Film Critics ehk USA filmikriitikute ühing valis aasta parimaks Iisraeli filmi «Waltz With Bashir». Linateos,  räägib 1982. aasta Liibanoni sõjast, nimetati 2008. aasta parimaks filmiks laupäeval toimunud üritusel, teatab WENN. Samale järeldusele jõudsid ka Eesti Ekspressi filmikriitikud. Tegemist siis nimelt animeeritud dokumentaalfilmiga, mis ka PÖFFil täissaalidele linastus.

Tsiteering Ekspressist:

Juutide tehtud animadokumentaal palestiinlaste massimõrvast Liibanonis 1982. aastal – kõlab hirmutavalt, aga on hoopis ülimalt soe ja inimlik sõjavastane teos. Kui asjad ümberringi lähevad väga koledaks, on inimestel kalduvus kõrvad-silmad sulgeda. Puhas respekt neile, kes tagantjärelegi julgevad silmad avada – nagu “Bashiri” režissöör, kes 19aastaselt Liibanonis sõdis.

Lähis-Ida probleemid PÖFFil

Teen parajasti oma PÖFFi kava ning mulle jäid silma mõned head filmid, mis käsitlevad just Palestiina-Iisraeli omavahelisi suhteid. Jagan ka teiega.

Valss Bashiriga räägib aastal 1982 Sabra ja Shatilla palestiinlaste põgenikelaagris Liibanonis toime pandud massimõrvast. Antud põgenikelaagrit külastasime ka meie, seega minu huvi antud animeeritud dokfilmi (!) vastu on väga suur, et mis ja kuidas siis seda on esitletud, kuna infot antud sündmuse kohta on palju, aga vastukäivat.

Film Sidrunipuu räägib loo Palestiina lesknaisest ning Iisraeli kaitseministrist, kelle majapidamine on naise sidrunisalu vahetus läheduses. Mõlemad elavad Iisraeli ja Palestiina okupeeritud alade piiril, seega tahetakse sidrunisalu maha võtta ja turvalisuse tagamiseks sinna betoonmüür ehitada. Kust jookseb õiglus ja kelle oma?

Meresool räägib loo isiklikest tragöödiatest läbi kahe noore, mis poliitiliste otsuste varjus salaelu elavad – kodutuks muudetud inimestest, olgu nendeks kodust välja aetud pagulased, kellele koju naasmine muutub müütiliseks sihiks, või koju vangistatud kohalikest, kellele sealt lahkumine saab elu eesmärgiks.

Ja siis ka midagi positiivsemat, Jordaaniast seekord. Film nimega Kapten Abu Raed (mis on esitatud ka Jordaania parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks) käsitleb headuse teemat ehk on lugu headusest, mis päästab maailma, vaatamata sellele, et näib oma püüdlustes teinekord üpris naiivne.

Häid filmielamusi. Kutsun üles ka peale filmide vaatamist oma kommentaare siia jätma