All wars, just or unjust, are waged against the child (Eglantyne Jebb)

Panen siia kokkuvõtte laste olukorrast, mille olen saanud abiorganisatsioon Save the Children kodulehekülgedelt.

Sõda algas 27. detsembril ning juba 28. detsembriks oli surma saanud 21 last. Sõda toimub ühes maailma kõige tihedama inimasustusega piirkonnas, kus on igaks teiseks elanikuks on laps. UNICEFI andmetel on Gaza maakitsuses 320 000 last, kes on alla 5-aasta vanad, sh 40 000 alla 6-kuust imikut. Juba enne sõja algust kannatasid 50 000 Gaza last alatoitluse alla. Rohkem kui 2/3 kõigist lastest kannatab vitamiin A vaeguse all ning peaaegu pooltel alla 2-aastastel lastel on aneemia. Puudulik ligipääs toidule, puhtale veele ja meditsiinilistele vahenditele tõstab riske laste elule ja tervisele veelgi. Puhta vee puudus ohustab eriti imikuid, kes pole enam rinnapiimatoidul, kuna imikute toidusegusid ja piima ei ole piirkonnas enam saada. Laste vaktsineerimised on peatatud, mis tähendab suurt tõenäosust hepatiidi, leetrite ning lastehalvatuse levikuks. Kõik Gaza koolid on suletud ning 16 kooli on hävitatud. Tänaseks on surma saanud üle 1050 inimese, nendest kolmandik lapsed, lisaks on vähemalt 5000 haavatut. Siin võib näha videot kohaliku arstiga, kes ütlebki, et enamik haiglasviibijaid on alla 14-aastased lapsed

15-aastase tüdruku, Neda El-Tibi lugu

Oli laupäev ning me tulime just 3 sõbraga koolist, kus meil oli olnud araabia keele eksam. Kell oli pool kaksteist päeval ning järsku me kuulsime pommitamist. Me tahtsime põgeneda, aga ei teadnud kuhu. Terve tänav jooksis, me ei teadnud kuidas ennast päästa. Mul võttis umbes pool tundi aega, et koju jõuda. Ma kartsin väga oma pere pärast, mõtlesin, et kas mu pereliikmetega on kõik korras. Ma ei oska isegi väljendada, mis tunded mind valdavad, viimased viis päeva on olnud õudus. Ma kardan. Ma ei tea, kas kool jätkub või meie eksamisessioon. Kui ma saan vanemaks, tahan sada arstiks ja aidata inimesi. Ma tahan elada rahus, nagu teised inimesed maailmas.

Saleemi lugu

Ka tema tegi koolis eksameid, nagu Neda, kui rünnakud algasid. Kooli lähedal toimus kõva plahvatus. Me olime teisel korrusel ja heitsime kõik põrandale. Ma ei julgenud ise alla esimesele korrusele minna, siis tulid õpetajad meile sinna järgi ja viisid meid esimesele korrusele. Tavaliselt tuleb mulle kooli vastu ema või saadab ta mulle järgi takso. Ühtegi taksot ma ei leidnud, inimesed jooksid paanikas mööda tänavaid. Istusin kooli juures ja ootasin. Mingil ajal tuli ema mulle järg ja me hakkasime jala kodu poole minema, ca 2,5 kilomeetrit oli minna. Kogu selle aja kuulsin ma plahvatusi nii paremal kui vasemal ja ma kartsin väga. Ema küsis mult, kuidas mu eksam läks, kuid ma ei suutnud meenutada. Vaatasin ainult suitsu ja leeke, mis majarusudest tõusid. Ma ootasin väga oma eksameid, sest need olid mu esimesed. Kuid nüüd ma vihkan neid. Ma ei saa aru, mis ja miks toimub, mul on kogu aeg külm. Ema ja isa hoiavad aknaid kodus lahti, et kui pomm plahvatab, siis klaasikillud meid ei tabaks. Nad ütlevad, et akende lahti hoidmine on meie endi heaolu pärast. Mul on külm ja ma aevastan kogu aeg. Elektrit ei ole olnud päevi, piimatooteid pole enam kodus süüa. Mingit muud toitu meil veel veidi on, juurvilju. Aga turult enam puuvilju ei saa. Minu sõnum kõigile, kes kuulavad on – ütelge mulle miks ja mille pärast?

 12-aastase Mohammedi lugu räägib ta ise.

Fosforpommid?

Edastan siinkohal meieni Follow The Women võrgustiku kaudu jõudnud teate selle kohta, et Iisrael kasutab Gaza tiheasustuses relvastust, mis kohalikele enim kahju teeks – väidetavalt kasutatavad fosforpommid põletavad kergesti maatasa lähedal asuvad majad ja kahjustavad tõsiselt nahka, kui see pommimaterjaliga kokku puutub. Fosforpommi kasutamist kinnitavad ka muud varasemad teated rahvusvahelistes allikates.

Kurb, kurb ja hirmus on see, et praeguseks 900 hukkunust Gazas on pooled tsiviilisikud.

Punane Rist hakkab koguma Gaza elanikele annetusi

Hurrrrrrrrrrrraaaaaaaaaaaaaaaa, minu tänasest kõnest Punase Risti peakontorisse on olnud kasu!!!!! Nii tore ja nii kiiresti! Helistasin vist mingi 10 paiku Riina Kabile, tutvustades ennast aktiivse kodanikuna ja uurides, kas Punane Rist saaks hakata koguma annetusi Gaza sekotris kannatavatele inimestele, andes oma panuse humanitaarkatastroofi vähendamiseks. Proua Kabi ütles, et peab uurima, kas Punane Rist antud piirkonnas tegutseb, st kas neid lubatakse tsooni sisse. Ta tõi näitena, et Lõuna-Osseetiasse neid ei lastud.

Siin Postimehe uudis:

Eesti Punane Rist hakkab Gaza sektoris üha halveneva humanitaarolukorra tõttu sealsetele tsiviilelanikele annetusi koguma.

Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi ütles, et praegu pole veel otsustatud, kas annetused saadetakse abivajajatele Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu organisatsiooni või Palestiina Punase Poolkuu kaudu.

Vabatahtlikke annetusi saab teha Eesti Punase Risti kogumiskontodele 1180001436 Swedbankis ja 10220039608010 SEBs märgusõna all «Tsiviilelanikkond Gaza sektoris».

Gaza sektoris jätkuvalt halveneva humanitaarolukorra, eeskätt tsiviilohvrite ja lahingutegevuses kahjustada saanud tsiviilobjektide arvu suurenemise pärast, väljendas pühapäeval muret ka Rahvusvahelise Punase Risti Komitee.

Iisraeli 27. detsembril alanud õhu- ja mereväerünnakutes on elu kaotanud vähemalt 520 inimest.

Eesti annab miljon krooni Gaza sektori elanike sõjakannatuste leevendamiseks

Välisministeeriumi pressiteade:

Eesti välisministeerium annab 1 miljon krooni humanitaarolukorra leevendamiseks Gaza sektoris. Välisminister Urmas Paeti sõnul on humanitaarolukord Gazas äärmiselt raske ning humanitaarabi ligipääsu abivajajatele tuleb kindlasti parandada.

Gazas on alates 27. detsembrist toimunud sõjategevuses hukkunud erinevatel andmetel 380 inimest ja haavata saanud 1600, ÜRO  hinnangul on 25% tapetutest tsiviilelanikud. Õhurünnakud on teinud märkimisväärset kahju ka piirkonna õrnale infrastruktuurile ning hävitanud Palestiina võimekuse pakkuda avalike teenuste pakkumisel.

UNRWA peavolinik Karen AbuZayd ütles, et tegemist on viimase kaheksa aasta rängima kriisiga regioonis. 31. detsembril avaldas UNRWA üleskutse rahvusvahelisele üldsusele 34 421 100 dollari kogumiseks Gaza elanikkonna abistamiseks. UNRWA eesmärk on anda tõhusat humanitaarabi käimasoleva militaaroperatsiooni tagajärgede leevendamiseks Gazas. UNRWA 34 miljoni dollari suurune abipalve katab järgmise nelja kuu vajadused hügieenivahendite, toidu, sularaha, ehitusmaterjalide ja kütuse osas. Talvetingimustes on hädavajalik pakkuda inimestele peavarju.

ÜRO Palestiina Vabastus- ja Töödeagentuur (UNRWA) on humanitaarabiorganisatsioon, mis osutab alates aastast 1949 hädaabi enam kui 4,6 miljonile põgenikule Gazas, Jordani jõe läänekaldal, Liibanonis ja Süürias.

UNRWA üleskutsega on võimalik tutvuda: http://www.un.org/unrwa/publications/pubs08/GazaFlashAppeal_jan09.pdf 

Nüüd minu tekst:

Mul on selle üle äärmiselt hea meel! Sooviksin ise ka kusagile mingi toetussumma kanda. Mõtlesin küsida, kas välisministeerium või Punane Rist võiks avada selleks konto, et need, kes Eestis sooviksid põgenikke aidata, saaksid seda teha. Tean, et Elina kirjutas mõned päevad tagasi ka välisministrile kirja, loodan, et ta selle kohta info blogisse ka lisab.

Gruusia põgenikke olime valmis aitama. Olen küll veidi skeptiline, kas eestimaalased on nii vastutulelikud palestiinlaste osas, sest Gruusia osas oli meil olemas nö ühine vaenlane ja Gruusia näol oli tegemist ”vendadega”. Lähis-Idaga puuduvad meil kultuurilised, geograafilised, ajaloolised, majandusliku jne sidemed, kõik see tundub olevat nii kaugel ja meisse mitte puutuvat. Sõda on paljude jaoks kahe erineva usundi ja maailmapildi vahel. See on igaühe oma asi, millise sõdiva poole poole hoida, sest eks praeguses olukorras on süüdi mõlemad osapooled. Aga tavalised inimesed ju kannatavad selle olukorra tõttu kõige rohkem. Ja kannatavad just praegu! Mis mind väga-väga ärritab on see, et inimesed on näljas, ravimiteta; alates 2006. a. alates keelab ja käseb piiridel Iisrael, mis ja kes saab Gazasse sisse ja välja …. Lisaks on palestiinlased võimaluseta maalt lahkuda või riigisiseselt liikuda, et end ja oma peresid kaitsta. Tavaliselt saavad inimesed ringi liikuda oma riigi piires, otsimaks rahulikemaid kohti, eemal sõjategevusest, kuid Gaza on nii kuradi väike ja ülerahvastatud (360 km2) ja iga lastud pomm leiab kindlasti kellegi …. kurb. ja õudne …

Iisareli ja Hamasi vaherahu lõppenud, veresaun alanud

Kristiina on 18. juunil postitanud lingi, et Gazas on Iisraeli ja Hamasi vahel vaherahu. Nooh, nii kauaks seda siis jätkuski, täpselt pooleks aastaks, nagu plaanitud :( Hamas lõpetas detsembri keskel vaherahu, kuna Iisrael ei täida oma lubadusi, samas on nenditud, et ka Hamas ise on vaherahu ajal Iisraeli suunal rakette lasknud. Vastutasuks sulges Iisrael Gaza piiripunktid ning asus hävitama maa-aluseid salakaubatunneleid. Jõulude ajal asus Iisael õhust Gazat pommitama. Surma on saanud juba üle 270 inimese. Peale 1967.a. on see Iisraeli suurim sõjaline opertsiooni palestiinlaste vastu ja tundub, et sellega asi veel ei lõppe, 6500 reservväelast on kutsutud tegevteenistusse.

Eestikeelseid uudiseid saab jägida siit ja BBC ülevaadet siit.

Allenby lood

Oleme lubanud blogi aeg-ajalt uudistega Lähis-Ida kandist ja külastatud maadest ikka uuendatuna hoida. Siinkohal viitan kolmapäeval, 2. juulil Guardianis ilmunud loole, mis räägib noore Gaza sektorist pärit ajakirjaniku kinnihoidmisest ja piinamisest Allenby piiripunktis – selles samas Iisraeli ja Jordaania vahelises piiripunktis, mida ületasime rattaretke käigus Läänekaldale saamiseks ka meie. 24-aastane ajakirjanik Mohammed Omer oli Hollandi diplomaatide toel naasemas koju Londonist, kus talle anti üle rahvusvaheline ajakirjandusauhind. Piiripunktist ta kaugemale omal jalal ei jõudnud, Iisraeli julgeolekuorganisatsiooni Shin Bet töötluse tulemusena viibib ajakirjanik haiglas.

Siinkohal ei ole isegi kohane küsida, miks ei ole kirjatükis tasakaalustatuse huvides juttu Gazast Iisraeli suunas lastavatest rakettidest ja Palestiina terrorist. Ohvri näol on tegu viimasel ajal Gazas toimuvat aktiivselt välismaale kajastanud ajakirjanikuga, kelle kinnipidamine ja piinamine ei ole kuidagi õigustatud või terroritegudega põhjendatud, küll aga on see hirmuäratav jõudemonstratsioon Palestiina ajakirjanduse vastu. Samuti kirjeldab juhtunu “hästi” neid lugusid, mida me rattaretkega seoses teisteltki sealsetelt kuulsime, lugusid Palestiinasse naasmise võimatusest.

huvipakkuv intervjuu Iisraeli diplomaadiga

Pikemalt Postimehe intervjuud Pinhas Avivi’ga ei kommenteerigi, silmaringi avardav lugemine.

Iisrael ja Hamas sõlmivad vaherahu…

… sellist pealkirja kannab tänane Rahvusringhäälingu uudis, pikemalt kirjutab selle tagamaadest ja võimalikest kaasmõjudest BBC. Vaherahu kestuseks on esialgu 6 kuud. 

Tore on! Uudiseid selle kohta, kuidas Gaza sektor ja Iisrael vaheldumisi üksteist ja muuhulgas üksteise kodusid ja tsiviilisikuid pommitab, jõudis meieni ka rattaretke ajal ja pärast seda. Paraku on see nii tavaline teave, et Eestis see tihti välisuudiste künnist ei ületagi. 

Nüüd siis on aga oodata vaherahu jõustumist homme hommikust alates, mis lähipäevadel peaks omakorda kaasa tooma Gaza sektori piirete lõdvenemise ja sealse humanitaarkatastroofi leevenemise – u aasta kestnud piiramise vältel on ÜRO teatel pooled Gaza sektori inimesed pääsenud puhtale veele ligi igal teisel päeval, u veerand aga vaid igal neljandal päeval (andmed sellest samast BBC uudisest).

kas teil on ka nii juhtunud …

… et kui te olete toredal rahvusvahelisel üritusel, kus selle lõppedes jagatakse üksteisega e-maile ja msn-aadresse, siis sisimas mõtlete, et “jõuan ma jah teile kirjutada”? Või et lubatakse kohapeal kõigile, et koju jõudes kolin kohe raamatukokku ja internetti ja uurin selle teema kohta rohkem ning koju saabudes mõtled, et küll sa võisid olla ikka naiivne kujutades ette, et sul tõesti midagi muud teha pole?

Olen minagi selline skeptik, aga täna õhtul avastasin, et ma päriselt olengi ikka veel kontoris ja juba tundidekaupa sukeldunud sügavuti Lähis-Ida uudisteportaalidesse ja youtube’i klippidesse.

Laiaulatuslikust veebist Al Jazeera (tähendab “poolsaart” viidates Araabia poolsaarele) võib leida ingliskeelse osa, kus tähelepanu all kogu Lähis-Ida piirkonda puudutav. Algselt oli tegemist vaid televisioonikanaliga, mis nüüdseks on kasvanud uhkeks portaaliks. Täna õhtul sain lähemalt lugeda Desmond Tutu kommentaari Gaza olukorra kohta, lugu matemaatikust, kes otsustas Iisraelis väljaantava preemia jagada osaliselt Palestiina tudengitele, toetades nii nende mobiilsust ja vaatasin poliitilise sõnumiga multikaid. Kui teid huvitab lugeda nii Iisraeli kui Palestiina poole lugusid 60 aasta iseseisvuse ja/või katastroofi kohta, siis külastage temaatilist alalehte “60 years of division”.

Lisaks sellele köitis erilist tähelepanu Al Jazeera programm “Everywoman”, mis on eraldi tähelepanu alla võtnud naiste teemad pearätiku kandmisest Hiina seksi ja linnani välja.

Teine põhjalikum veeb tõlgib araabiakeelset meediat ja vahendab uudiseid ja arvamuslugusid ingliskeelsele lugejaskonnale iga päev ilmuva elektroonilise uudiskirja abil. Tundub, et veebi kõigile avarustele saab ligi vaid raha tasudes, aga on ka võimalus tellida proovinumber ja uurida hunnikut huvitavaid linke.

Kolmandast veebist kuulsime juba rattaretkel – the Daily Star, mis on Liibanonis väljaantav ingliskeelne ajaleht põhirõhuga kogu Lähis-Ida piirkonnal. Taas on lisaks uudiste lugemisele võimalik liituda tasuta uudiskirjaga, et oma tavapäraste europiidsete uudiste kõrval ka Lähis-Ida vaatenurkadel silma peal hoida.

No ja kui te ikkagi ei mõistnud, mida on nii pikalt nendest materjalidest lugeda, minge juutuubi. Sisestage otsisõnad, nagu nt Nablus või Ramallah (mäletatavasti Palestiina linnad, kus ka FTW viibis) või Nakba või Palestinian women või Israeli checkpoint … kohati ei soovitaks klippe nõrganärvilistele, kohati tekib küsimus, et kas see on tõesti päriselt. Aga kindlasti avardab silmaringi. Ja süvendab inimlikku kaastunnet, et peaks ikka reisilt saadud kontaktidele kirjutama.

Tänased uudised

Tänased uudised on, et Follow The Women on uudis!

Meil on tõesti hea meel, et meie vahvast ettevõtmisest on olnud võimalik ka laiemat üldsust teavitada. Nagu Elina juba ühes postituses mainis, kajastab meie ettevõtmist tänane Eesti Ekspress ning selle pisikese uudisnupu taustal on olnud mõnus suhtlus Maris Sanderiga ning vahva kohtumine fotograaf Ingmar Muusikusega, et meist ka üks laiailmakõlbulik fotojäädvustus teha. Sellise professionaali nagu Ingmar käes ei olnud see muidugi keeruline. Isegi sellisest materjalist nagu meie

Ja täna hommik algas Elina ja minu jaoks ebaloomulikult vara (no mis me räägime siin ettevõtmisega seotud väljakutsetest nagu rattasõit, eksole), sest olime saanud kutse Terevisiooni saatesse, et oma projekti lähemalt tutvustada. Ja kui otse-eetri närv praegu kõrvale jätta, annab paremat algust päevale soovida. Õhkkond oli soe ja sõbralik, Wend andis tõelise vennana nii mõnedki head nipid selle kohta mida veel oma varustusse peaksime kaasa pakkima ja üleüldse oli taaskord väga hea kogeda mõnusat toetavat suhtumist meie ettevõtmisele. Me hakkame seda kindlasti veel meenutama neil hetkedel kui kogu jaks on rattasõitu pandud, ees veel mitukümmend kilomeetrit ja vajame hädasti motiveerivat mõtteainest. Aitäh teile kõigile juba ette ühesõnaga!